6. detsembril käisid Tallinna ja Tartu vabatahtlikud koos Virumaa reservpäästerühma otsingukoerte grupi koerte ja nende juhtidega ning taipoksija Edvin Erik Kibusega Tudulinna lastel külas. Pühapäevase ürituse eesmärgiks oli pakkuda kõigile Tudulinna lastele vahva võimalus läbi erinevate tegevuste soojendada juba olemasolevaid ja luua uusi sõprussidemeid.
Sissejuhatuseks tutvustati vabatahtlikele Tudulinna asenduskodu. Kell 12 oli asenduskodu hoov rahvast täis – huvilisi oli kokku tulnud kogu Tudulinnast – ja alustasime üritusega. Kõigepealt näitasid meile oma oskusi Virumaa reservpäästerühma otsingukoerte grupi koerad Prima, Rhicco, Jako ja Fanni. Lapsed jälgisid huviga koerte kuulekusharjutusi. Publiku seas oli lapsi, kes koeri ei kartnud, kuid ka neid, kes pelgasid. Kõik said aga kogemuse, et koerad on õpetatavad ja toredad kaaslased.
Kui koerad olid demonstreerinud korralduse peale istumist, lamamist, pööramist ja hüppamist, siis oli aeg näidata, kuidas päästekoerad kadunud inimesi otsivad. Lapsi, kes tahtsid hoovis peitu pugeda ja olla otsitavad, oli palju. Iga kord sai üks koertest käsu laps üles otsida ning suundus kiirel sammul ja innustunult jälge ajama. Kuna koerad kasutavad rohkem nina kui silmi, läks vahel leidmiseni veidi aega, kuid keegi kadunuks ei jäänud. Lapse leidmisest ja asukohast andis koer oma juhile märku haukumisega. See oli oluline info koerahirmu leevendamiseks – kui koer inimese üles leiab, on haukumine märguanne leidmisest, mitte valmistumine rünnakuks. Peale otsinguid olid koerad avatud silistustele ja mängule, üheskoos kilkamist, haukumist ja jooksmist oli palju.
Külm tuul aga ajas meid varsti rahvamajja tuulevarju. Rahvamajas puhastati ka koerte käpad, et mäng saaks jätkuda. Meisterdamisnurgas said soovijad pabereid voltida ehk teha origamit. Huvilisi oli palju. Varsti saabus Tallinnast toitlustaja ning taastati müramisega kaotatud energia.
Ürituse lõpupoole tegi etteaste Baltimaade taipoksi meister Edvin Erik Kibus, kes õpetas lastele poksimist. Kõigepealt tehti ringis soojendus ja seejärel sai iga laps proovida poksikinnastega õigeid võtteid. Mitmed lapsed olid tõsisemast sportimisest huvitatud ja neil tundus energiat jaguvat isegi hoolimata sellest, et oldi juba palju joostud ja mängitud. Lõpetuseks kinkis Edvin asenduskodule poksikindad, et talendid saaksid harjutada.
Ürituse lõpetasime ringmängudega, kus osales ka Mõmmik. Mängida oleks võinud veel ja veel, sest lastel tahtmist jätkus. Pärast üritust läksime vabatahtlikega tagasi asenduskodusse, kus aitasime külmkapi kolimisega. Juhataja kinkis Lastefondile tänutäheks linnupesa ja laste omatehtud küünlaid ning magneteid. Paar last tulid ka ise meile head koduteed soovima. Kaasa anti õnnekivid ja soojad-soojad kallistused.
Üritus läks minu hinnangul korda, vabatahtlikud said väga hea kogemuse asenduskodu lastega lähemalt tutvudes ja asenduskodu lapsed said kindlasti uusi tutvusi Tudulinna eakaaslaste hulgas. Nii mõnegi vabatahtliku südamest jäi killuke Tudulinna. Usun, et koostöö Tudulinna asenduskoduga kindlasti jätkub.
Lembi Posti,
ürituse korraldaja,Tallinna vabatahtlik