„Ma üritan oma elus ja tegemistes väga jälgida, et olla hea inimene. Ma tunnen, et kui olla hea inimene, siis koguneb ka sinu ümber väga palju heasüdamlikke inimesi. Arvan, et headus meie sisemuses muudab inimeste vaatepunkte maailmale ja headus tõesti päästab maailma. See headus, kui me hoolime iseendast, enda lähedastest kui ka teistest abivajajatest ja kui me oleme oma igapäeva tegemistes alati heade kavatsustega,” arvab Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi tegevjuht Sandra Liiv.
Sandra, Sa alustasid augustikuus tööd Lastefondi tegevjuhina. Enne tegevjuhiks saamist olid viis aastat vabatahtlik. Kuidas sai alguse Sinu teekond Lastefondi juurde?
Minu teekond Lastefondi juurde sai alguse, kui ma kõndisin oma parima sõbrannaga Tartus mööda tänavat. Sõbranna rääkis, et ta sai ühe listi kaudu kirja, mis oli Lastefondi uute vabatahtlike
värbamiskiri ja heategevusfond kutsus uusi huvilisi tutvumisõhtule. Me mõlemad natuke naiivselt lootsime, et kui me tuleme Lastefondi, siis saame haiglasse minna lastega mängima. Läksime mõlemad tutvumisõhtule kohale ja saime kohe aru, et päris selline tegevus Lastefondi vabatahtlike igapäeva just ei sisusta. Minu hea sõbranna kahjuks vabatahtlikkonnaga tol korral ei liitunud, aga mina jäin edasi Lastefondi. Ma mäletan, et kohe esimesel õhtul vaatasin imetlusega tegevjuhti Küllikest, vabatahtlike koordinaatorit Estrit ja suurürituse „Energiasüst” korraldajat Janat esinemas. Mõtlesin „Vau, väga äge!”. Nad on nii tegijad ja tublid, et jaksavad teiste tegemiste kõrvalt teha veel vabatahtlikku tööd. Siis ma mõtlesin, et tahaksin ise ka kunagi jõuda nii kaugele nagu nemad. Soovisin jõuda auditooriumi etteotsa ja rääkida uutele huvilistele, kui tore on olla Lastefondis. See oli selline unistus, mille ma formuleerisin enda mõttes ja seejärel lasin sellest lahti. Nii kõik algas. Sain heategevusfondi vabatahtlikuks oktoobrikuu lõpus 2009. aastal. Tundsin algusest peale tugevat sidet Lastefondiga. Lapsed on minu valdkond, millega tahan tegeleda ja kelle heaks soovin töötada.
Meenuta mõnda naljakat lugu seoses vabatahtliku tööga!Milliseid tööülesandeid Sa oled teinud Lastefondis?
Olen olnud Lastefondi vabatahtlike koordinaator. Selle ametiga kaasnes vabatahtlike organiseerimine erinevatele üritustele, samuti motivatsiooni- ja värbamisürituste ning koosolekute korraldamine. Kui ma olin selles rollis, siis ma tõenäoliselt ei mõistnud, kui suur on tegelikult vastutus. Praegu oskan meeskonda paremini organiseerida võrreldes algusaastatega. Veel olen olnud ürituste koordinaator ja Klubi Tartu Maratoni koordinaator. Läbi aastate olen olnud ka kaubikujuht, kes sõidab Cramo kaubikuga Klubi Tartu Maratoni üritustele ja vajaduse korral mujale. Olen täitnud veel juhiabi tööülesandeid ja ühel aastal olin vabatahtlike koordinaatori abi.
Cramo kaubikuga on juhtunud palju naljakaid lugusid (naerab). Ükskord kui me laenutasime Cramo kaubiku, siis meile ei öeldud, et selle küljeuks on katki ja me ei tohi seda avada. Me tegime ukse lahti ja hiljem see ei läinud kinni. Läbi linna oli vaja ainult sõita, aga kaubikus oli palju asju – Lastefondi mänguklotsid, suur telk ja teised asjad. Suur oht oli, et kõik asjad võivad küljeuksest välja lennata, mis oli pärani lahti. Seal me siis seisime – seitse või kaheksa tüdrukut. Vaatasime ust tühja pilguga ja üritasime leida mõne mehe appi. Ühe meesterahva me enda juurde isegi meelitasime, aga ta ei saanud küljeust ikka ette. Siis helistasime politseisse ja küsisime, kas nad teevad meile trahvi, kui sõidame lahtise uksega üritusele. Politsei ütles, et nemad ei saa garanteerida seda, et me
ei saa trahvi. Lõpuks me sõitsime ohutuledega vana kaubamaja juurest Raadile. Politsei sõitis meist kaks korda mööda, aga teiselt poolt kaubikut ja polnud näha, et meie küljeuks on lahti. Lõpuks me kohale jõudsime. Trahvi ei saanud ja midagi ära ei kaotanud. Klubi Tartu Maratoni abilised olid nii head ja aitasid küljeukse hiljem korda teha. See oli üks koomilisemaid juhtumeid.
Mida pead enda olulisemateks saavutusteks Lastefondi vabatahtlikuna?
Mina vastutasin selle eest, et Lastefond saaks vabatahtliku sõbra märgi. Lastefond sai esimese organisatsioonina Eestis Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse poolt tunnustuse, mis näitab vabatahtlike väärtustamist ja toetamist fondi tegevuses. See tähendab seda, et arvestatakse vabatahtlike huve ja nende vajadusi. Kui Lastefondi tuleb vabatahtlik, siis me motiveerime teda, meil on talle kindel ülesanne ja tegeleme vabatahtliku arendamisega. Olen algusest peale teinud ettepanekuid ja kaasa rääkinud, kuidas vabatahtlike tööd fondis paremaks muuta. Ma arvan, et see on minu suurim saavutus. Ma väga tahaksin loota, et olen mõjutanud neid vabatahtlikke, kes on täna Lastefondis ja olen neid innustanud meie hulka tulema, kui olen uute liikmete värbamisüritusi läbi viinud.
Sandra usub, et headus päästab maailma |
Milliseid oskuseid ja kogemusi on Sulle andnud vabatahtlik töö?
Kindlasti on vabatahtlik töö andnud hea meeskonnatöö kogemuse. Samuti konfliktivältimise kogemuse. Kui ma olin veel väga noor ja roheline ning liitusin Lastefondiga, siis olin impulsiivne ja väga emotsionaalne. Lihtne oli tekitada endale konflikt mõne teise vabatahtlikuga, kui ei olnud temaga mõnes asjas nõus. Nüüd olen suutnud ennast arendada ja ei lähe inimestega nii kergesti konflikti, sest olen pidanud tegema palju koostööd. Kui meil oli kunagi Klubi Tartu Maratoni üritus emadepäeval, siis meil oli väga raske saada vabatahtlikke üritusele, sest sel päeval soovivad kõik olla koos emadega. Mina olin vabatahtlike koordinaator sel ajal, pidin vabatahtlikud üritusele saama, ja ma kirjutasin kõigile hästi-hästi kurja kirja. See oli ikka väga kuri kiri. Olen saanud ka hea ajaplaneerimise oskuse. Kogu aeg olen pidanud Lastefondis olema ülikooli ja töö kõrvalt. See on olnud kolmas täiskohaga asi, mida ma teen. Kindlasti ka teiste inimeste motiveerimisoskus. Mulle tundub, et suudan oma olemisega inimesed kaasa tõmmata ja tegutsema panna.
Sa oled tunnustatud vabatahtlik ja said mõned aastad tagasi tiitli „Aasta Vabatahtlik 2010”, mille raames käisid presidendi vastuvõtul. Kui oluline oli Sinu jaoks tunnustatud vabatahtlikuks saamine?
Ma arvan, et see oli väga oluline. Ma olen selle igal pool välja ka öelnud, et mul on väga suur tähelepanu- ja saavutusvajadus. Aeg ja energia, mida ma töö ja ülikooli kõrvalt endast andsin, ei jäänud märkamata. Ma nautisin seda aega, kui sain tiitli ning anda intervjuusid. Mulle meeldis see.
Sandra koos laste kõige suurema sõbraga – maskott Mõmmikuga |
Millised muljed jäid Sulle presidendi vastuvõtul käimisest?
Presidendi käepigistus ja võimalus olla vastuvõtul oli minu jaoks ikka suur asi. Sel hetkel sain aru, et Eestis on väga palju organisatsioone, kes kaasavad vabatahtlikke. Sain aru ka sellest, et on nii palju tublisid inimesi, kes innustavad sind edasi tegutsema. Mulle meie president väga meeldib. Ma olen temaga varem ka kohtunud ühe kooliprojekti raames. Ta on selline muhe mees ja ma väga austan meie presidenti. Aasta Vabatahtliku tiitel rõõmustas mind ja see tõi naeratuse näole.
Sandra, Sa töötasid enne Lastefondi tegevjuhiks saamist lasteaias õpetajana. Kuidas Sulle meeldis töötada õpetajana?
Ma väga armastan lasteaiaõpetaja tööd. Selles vanuses on lapsed eriti siirad ja ausad. Nad ütlevad kõik välja, mida nad mõtlevad. Kui sa lähed lasteaeda tööle ja õpetad lapsi ning kui sul ei tule töö hästi välja, siis sa näed seda kohe laste nägudest. Nad ei püsi paigal ja neil on igav. Lapsed on justkui peeglid. Kui sa oled avatud õpetaja, siis sa saad alati tagasisidet oma tööle. Ei ole paremat viisi alustada tööpäeva kui 24 lapse kallistusega ja sa saad nendega koos mängida, mis on hästi tore. Ma käin oma lastel endiselt külas ja meil on praegu olnud umbes kord poole aasta tagant rühma kokkutulek. Olen käinud laste kodudes isegi sünnipäevadel. Lasteaiaõpetaja töö on tegelikult päris raske, sest tegeleda on vaja 24 lapsega – kui võtta väga laias laastus, siis umbes kolm-neli last rühmast vajavad alati suuremat tähelepanu ning neid on vaja rohkem aidata. Ja kolm-neli last on kindlasti üliandekad, kes vajavad lisaülesandeid, sest neil hakkab muidu igav. Ülejäänud lapsed on eakohase arenguga, kuid vajavad samuti tuge ja abi. Kõik lapsed on väga toredad ja head.
Sa alustasid 16. augustil tööd uuel ametikohal – Lastefondi tegevjuhina. Valdkonnajuhtide koosolekul ütlesid, et Sinu unistus oli saada heategevusfondi tegevjuhiks. Mida Sa mõtlesid ja tundsid sel päeval, kui said teada, et just Sina oled uus tegevjuht?
Sain uudise teada juba märtsikuus ja hakkasin siis ametit õppima. Ma olin alguses heas mõttes päris segaduses. Ma sain aru, seda ma olen soovinud, aga see on nii suur asi. Ma tegelikult ei teadnud päris alguses, kuidas see töö täpselt välja näeb. See oli rõõm, suur ootusärevus ja natuke hirmu üheskoos. Aga ma olin tõesti väga õnnelik.
Sandra Mõmmiku maskotis seiklemas Tartu Seikluspargis |
Oktoobrikuu alguses käisid saates „Terevisioon” rääkimas oma tegemistest ja ütlesid, et soovisid kunagi saada hoopis kuulsaks filminäitlejaks. Nüüd oled hoopis tegevjuht heategevusfondis. Mis Sind näitleja töö juures võlus?
Mulle on alati näitleja töö tundunud glamuurne. Minule meeldib esineda ja olla tähelepanu keskpunktis. Aga ma ei oska väga hästi improviseerida ja sellel põhjusel ma ei saanud kooli sisse, et õppida näitlejaks. Nukunäitleja erialale sain Soomes sisse, aga sinna ma ei läinud.
Millised on Lastefondi tegevjuhi peamised tööülesanded?
Lastefondi tegevjuhil on palju vastutusrikkaid ülesandeid. Ühes isikus peab olema esindatud nii organisatsiooni finants-, projekti- ja personalijuht kui ka asjaajaja, koristaja ja transportöör. Lastefondi tegevjuht annab intervjuusid nii ajalehtedele, ajakirjadele, raadiotele kui ka telekanalitele erinevate projektide/kampaaniate/tegevuste osas, mis Lastefondis hetkel käsil.
Mis on Sinu arvates tegevjuhi töös kõige toredam ja mis on kõige raskem?
Kõige toredam on Lastefondi vabatahtlike töö nägemine kõrvalt. Vabatahtlikud on need, kes mind inspireerivad, motiveerivad ja annavad jõudu, et edasi tegutseda sellise tempoga. Teine kõige
toredam asi on see, et meil on võimalus aidata inimesi, kes tõesti vajavad väga abi. Kui saame abivajajatelt positiivset tagasisidet, siis see rõõmustab. Kolmas kõige toredam asi on see, et tegevjuhi töö on mitmekülgne ja ma arenen ise igapäevaselt nii palju. Ma olen saanud teha mitmeid asju elus esimest korda. Näiteks minu esimene teleintervjuu ja minu esimene finantsaruandlus. Varsti tuleb minu esimene aasta eelarve ja minu esimene põhikampaania korraldus. Ma võiksin aasta peale kirjutada sada minu esimest kogemust, mis on hästi tore ja arendav. Kõige raskem on see, et mul pole tööks mitte mingisugust ettevalmistust. Mul ei ole majandusteadlase teadmisi, aga ma pean finantsaruandlusega hakkama saama. Töökoormus on väga suur ühe inimese jaoks ja see on kurnav.
Lisaks tegevjuhi tööle õpid Sa Tartu Ülikoolis klassiõpetajaks ja hakkad varsti ülikooli lõpetama. Räägi lähemalt enda ülikooliõpingutest!
Minu ülikooliõpingud klassiõpetaja erialal on olnud toredad, sest mul on olnud väga palju kursusekaaslaseid ja olen saanud veeta ühe aasta Erasmuse programmi raames vahetusõpilasena Inglismaal. Mul on olnud mõned toredad õppeained. Üldisemas plaanis õpetajahariduse kvaliteet mulle Eestis väga ei meeldi. Mulle tundub, et õppeprogramm peaks olema vahvam. Meie õpetajad võiksid olla koolides uuenduslikumad ja aktiivsemad, aga meie ülikooliprogramm seda ei toeta. Minu praegune praktika Tartu Katoliku Hariduskeskuses on küll väga inspireeriv, sest minu praktika juhendajad on lihtsalt võrratud. Nad austavad kooliõpilasi ja see peegeldub nende töös igapäevaselt. See innustab ja inspireerib. Väga hea sünergiaga kool.
Sa intervjuu alguses ütlesid, et pead ennast suure saavutusvajadusega inimeseks. Millised on Sinu tulevikuplaanid ja kuhu soovid jõuda?
See on hea küsimus. Ma just teisipäeva hommikul kooli kõndides mõtlesin, et ma hiljuti alustasin tegevjuhi tööga ja meenutasin suure rõõmuga Mõmmiku selfikampaaniat, mis läks tegelikult hästi, aga oleks võinud minna veelgi paremini. Mõtlesin, Sandra, see on alles algus. Järgmine kord teeme paremini. Ma ei ole üldse mõelnud, mis võiks olla minu järgmine töökoht. Ma olen avatud erinevatele võimalustele. Tean, et tahan kindlasti reisida. Ja ma tahan, et minu elu oleks seotud lastega. Arvan, et Lastefondi tegevjuhi töö avab mulle palju uksi, sest saan nii palju erinevaid kogemusi. Ootan huviga, kuhu elu mind järgmisena viib. Üks minu eesmärk on see, et soovin oma tööd teha hästi ja vaeva näha.
Millega Sa tegeled vabal ajal? Kui Sulle jääb vaba aega tegevjuhi töö kõrvalt?
Ma mõnikord nädalas jõuan trenni (naerab). Praegu käin joogatrennis „bodybalance” nädalas kaks korda, sest püüan hoida tasakaalu füüsilise ja vaimse töö vahel. Mõnikord tegelen käsitööga ja valmistan ehteid. Mulle meeldib käia matkamas ja rabas koos sõpradega. Hea meelega mängin lauamänge. Mulle meeldib muusikat kuulata, joonistada ja lugeda. Väga ootan, millal tuleb aeg, kui saan raamatut lugeda.
Sandra koos sõpradega Valgesoo rabas |
Sinu üks unistus on täitunud – oled Lastefondi tegevjuht. Millest Sa veel unistad?
Ma unistan tõesti reisimisest ja oma perekonnast. Väga vastuolulised unistused. Minu unistus on saada emaks – ema, kes võtab oma laste ja pere jaoks aega. Ma arvan, et karjäär ei peaks olema kõige tähtsam, aga ma naudin enda tänaseid väljakutseid.
Kaidi Koort