Eelmise aasta lõpus uudistasid Lastefondi tegemisi kaks praktikanti – Piia ja Mirell. Neiud sattusid vabatahtlikku tööd tegema kooli kogukonnapraktika kursuse raames. Lastefondi valisid nad seetõttu, et see hakkas teiste vabaühenduste seast silma ning tundus kõige huvitavam. Nende ülesanneteks oli osaleda koosolekutel, aidata ürituste korraldamisel, ise üritustel käia ning annetusi koguda. Küsisime neilt, mis mulje praktikast jäi.
Mirelli esmamulje Lastefondist oli meeldiv. Kuna kogemus oli uudne, hakkasid Lastefondi tegemised kohe huvi pakkuma ning tekkis soov vabatahtlikust tööst rohkem teada saada. Piia oli esimesel koosolekul olukorra uudsuse tõttu küll veidi hirmunud, kuid uudishimu surus hirmu peagi maha. Liikmed tundusid sõbralikud ning koosseis vahva.
Piia: „Praktika jooksul õppisin rohkem koostööd hindama ja ka aega planeerima. Ma ei tea, kas ma oleksin midagi sellist ette võtnud, kui meil poleks koolis olnud kogukonnapraktika kursust.“
Mirell: „Praktika käigus harjutasin inimestega avatud suhtlemist ja koostööd, mis on ka vabaühenduste puhul minu arvates kõige tähtsam. Kui ei ole koostööd, siis ka asjad ei suju soovitud suunas.“
Mõlemale neiule meeldis Lastefondi juures väga see, et info liikus kiiresti ning liikmed olid kõigega alati kursis. Samuti meeldis neile, et Lastefondi liikmed olid ühtsed, abivalmid ja head ning kõik ettevõtmised said tehtud kui võluväel. Mõne Piia päeva tegi paremaks ka Lastefondist saadetud helge meil harilike hallide e-kirjade vahel. On ju väga tore lugeda uudist näiteks sellest, et mõni laps alustas uue huvitava teraapiaga või tegi Lastefond kellegi elu muul moel paremaks.
Loomulikult seostuvad neiude meeldejäävaimad hetked Mõmmiku kehastamisega. Neil õnnestus karu mängida ka Tartu Näituste messikeskuses jõululaadal. Laste siiras rõõm ja südamlikkus Mõmmikut nähes ning kallistades tegi ka karu hinge hellaks. Mirelli üllatas ka inimeste headus.
Piia: „Mul jäi nii hea kogemus sellest , et sa lihtsalt oled ja paitad neid toredaid väikseid lapsi ja see teeb nad nii õnnelikuks ja rahulikuks… Ma arvan, et see jääb mulle väga kauaks meelde.“.
Mirell: „…inimesed tõesti tulevadki ise ligi ja annetavad. See tundus mulle nii uskumatuna. Enne Lastefondi tegemistes osalemist ma ei teadnud absoluutselt, mismoodi need asjad tegelikult käivad.“
Küsimuse peale, kas vabatahtlikul tegevusel võiks koht olla ka tulevikus, jäävad neiud pigem äraootavale seisukohale.
Mirell: „Minu jaoks oli see pigem ühekordne ettevõtmine ja sain sellest väga positiivse kogemuse terveks eluks.“
Piia: „Ma ei julge pead anda, et hakkan tulevikus vabatahtlikuks, kuid leian, et see oleks tore ja mulle väga meeldiks see. Kindlasti mõtlen selle peale. Praktika Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondis oli minu jaoks suurepärane kogemus. Sain selles osas väga positiivselt meelestatud ning mul on hea meel, et sattusin just Lastefondi.“
Autor: Riste Kaaret, Lastefondi vabatahtlik