„Mõmmikupildiga kaardid vabatahtlikele on parim, mida ma enda poolt anda saan, et valmistada rõõmu fondikaaslastele. Ma teen seda loomulikult väga hea meelega, kuna nii saavad kõik huvilised ja vabatahtlikud tunda end loodetavasti veel hinnatumana ja mina saan oma hobile anda rakendust ning iga kaardi tegemisega rohkem arendada oma oskuseid,“ räägib Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi vabatahtlik Kadi Steinburg.
Ootamatult vabatahtlikuks
Kadi sõnul oli tema teekond Lastefondi juurde päris pikk. „Ma mäletan, et olin juba 2011. aastal kuulnud Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondist, see jäi kohe meelde ja mulle pakkus huvi, millega heategevusfond tegeleb. Ma kohe ei uurinud selle kohta, aga see jäi mälusoppi,“ meenutab ta.
Kadi räägib, et ta kuulis TÜ Kliinikumi Lastefondi tegemiste kohta ühe tuttava ja töökaaslase käest, kes oli sel ajal vabatahtlik, kuid nüüd on heategevusfondi vilistlane. „Vabatahtlikuks sain 2012. aasta sügisel. Enne olin kaua aega Lastefondi huviline ja ühel päeval öeldi mulle üsna ootamatult, et olen vabatahtlik. Šokolaad anti ka veel.“
Parem elu abivajajatele
Kadi sõnul on TÜ Kliinikumi Lastefond talle armas just oma eesmärgi tõttu. „Me aitame haigetel lastel ja nende peredel elada inimväärsemalt. Enne Lastefondiga liitumist saatis mind pidevalt kummituslik tunne. Peas oli mõte, et ma tahan, saan ja peaksingi midagi veel rohkemat endast andma, et tunda end täisväärtusliku osana ühiskonnast. Samuti loodan ennast inimesena täiendada ja parandada,“ annab Kadi ülevaate põhjustest, miks otsustas ühineda Lastefondi vabatahtlikega. Ta lisab, et soovib heategevusfondi tööde käigus saada enesekindlamaks ning sotsiaalsemaks.
Mõmmiku fänn
Kadi sõnul on ta käinud ühel Tartu maratoni üritusel, kahel diabeedipäeval, korvpallimängul, Tartu Kaubamaja pildistamistel Mõmmikuga (Lastefondi maskott) ja lastekliinikus Mõmmikuna lapsi üllatamas ning nendega mängimas. „Mulle meeldib väga olla Mõmmiku sees. Sel ajal kaob kaitsebarjäär ja sa muutud täiesti teiseks inimeseks, sest Mõmmikus võid sa teha igasuguseid meeletusi, aga seda loomulikult mõistuse piirides. Mõmmikus olemine annab võimaluse olla mänguline. See on nagu näitlemine. Lapsed on ka nii toredad.“
Lisaks üritustel osalemisele on Kadi üks olulisemaid ülesandeid Mõmmikupildiga sünnipäevakaartide
meisterdamine Tartu vabatahtlikele. „Minu kõige suurem hobi on joonistamine. Mõmmiku sünnipäevakaarte teen nii, et alguses joonistan harilikuga ja seejärel tulevad mängu vesivärvid. Vahel olen kasutanud ka tindipliiatsit, et rõhutada kaardil teatud kohti. Ühe Mõmmikupildiga kaardi valmistamiseks kulub aega kuskil kaks tundi,“ selgitab ta.
Päris esimene seinamaal
Jaanuarikuus tegi Kadi oma elu esimese seinamaali Lastefondi uude kontorisse – kiigu peal seisab armas Lastefondi maskott Mõmmik. „Ma pole kunagi teinud seinamaali, aga see oli äge ja vajalik kogemus. Kui kolisime vanadest Lastefondi ruumidest uude kontorisse ja jutt läks seinte värvimisele, siis Lastefondi tegevjuht Küllike Saar tegi mulle ettepaneku, et ma võiksin maalida Mõmmiku seinale. Olin nõus.“ Kadi arvates võib rahule jääda seinamaaliga, kuid kõige tähtsamaks peab ta seda, et Lastefondi inimestele ja teistele meeldib.
 |
| Mõmmiku seinamaal Tartu kontoris |
Kadi sõnul on TÜ Kliinikumi Lastefondil tema elus oluline roll. „Lastefond on minu jaoks saanud tähtsaks osaks minu elust, siin tunnen ma end vajalikuna ning ühe vinge tiimi täisväärtusliku liikmena.”
Kadi põnevaid joonistusi saab vaadata tema blogist: kustukatolm.blogspot.com.
Kaidi Koort