„Pean ennast hästi õnnelikuks inimeseks, sest ma olen leidnud tegevused, mis pakuvad mulle suurt rõõmu ja õnnetunnet. Minu töö on seotud lastega ja mulle meeldib nende tulevikku panustada. Olen üks väikene lüli, kes saab lapse elu paremaks muuta,“ räägib Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi vabatahtlik Evelin Tamm.
Evelinile meeldib teha tööd, mis on seotud lastega
Evelini sõnul sai tema teekond Lastefondi juurde alguse 2010. aastal, kui ta oli tudeng ja õppis Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis sotsiaaltööd. Evelin ütleb, et heategevusfondi kohta kuulis ta tuttava käest. „Ma olin sel ajal praktikal Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuses ja seal töötas Maili, kes oli Lastefondi vabatahtlik. Maili rääkis mulle Lastefondi mänguasjade kogumisüritusest ja nii otsustasingi temaga koos minna Tartu Kaubamajja mänguasju viima. Seejärel andsin enda e-maili aadressi, mind lisati vabatahtlike listi ja pärast seda osalesin juba Lastefondi koosolekutel.“
Vahva meeskond
Evelini sõnul polnud ta esialgu täiesti kindel, kas Lastefond on tema jaoks õige koht. „Alguses ma ei teadnud, kas hakkan heategevusfondiga tegelema või mitte, aga minu jäämise otsustas üks koosolek Tigedas Tikris, kus sai vabatahtlike koordinaatoriks Sandra Liiv. Koosolekul räägiti erinevatest sündmustest, millest oli kõikidel vabatahtlikel võimalus võtta osa. Seltskond oli tore ja minu kaasamine heategevusfondi tegevustesse andis mulle kindlustunde, et ma võiksin jääda.“ Evelin lisab, et Lastefondi vabatahtlikud Sandra Liiv ja Kärt Hüdsi olid hästi sõbralikud ning vahvad. „Siis ma sain aru, et Lastefond on minu jaoks õige koht.“
Evelin Lastefondi üritusel tööd tegemas koos Mõmmikuga
Hunt Kriimsilma 9 ametit
Evelin on nelja aasta jooksul proovinud Lastefondis väga erinevaid töid nagu hunt Kriimsilm, kellel on 9 ametit. „Näiteks olen olnud projektijuht. Minu ülesanne oli hallata projekte ja vahendada infot. Organiseerisin üht Klubi Tartu Maratoni üritust ja Tartu Kevadpäevadel olin samuti abistamas. Olen koordineerinud ka diabeedipäeva, mille raames sain suhelda erinevate inimestega. Ma olen olnud isegi vabatahtlike koordinaator,“ annab ta ülevaate enda tööülesannetest.
Evelini sõnul tegeleb ta praegu peamiselt meditsiinivaldkonnaga ja teeb Lastefondis just seda, mis talle väga meeldib. „Mulle meeldivad laste maratoniüritused. Seal näeb terveid lapsi, kes on tublid ja vahvad. Maratoniüritustel saab mängida lastega ja tutvustada Lastefondi tegevust lapsevanematele. See on erinev minu igapäevatööst ja pakub mulle suurt rõõmu. Ma naudin seda möllu. Minu ümber on Mõmmik ja kilkavad lapsed.”
Lastefondi hoiukodude koordinaator
Evelin lisab, et ta tegeleb ka Pärnu hoiukodu avamisürituse koordineerimisega, mis avatakse juunikuus. „Hoiukodu loomine sügava ja raske puudega lastele on minu isiklik huvi, sest soovin toetada vanemaid, kes kasvatavad puudega last. Juba ülikooliajal kirjutasin lõputöö, mille raames suhtlesin puudega last kasvatavate vanematega ja nägin, millist abi lapsevanemad tegelikult vajavad.“
Evelini arvates on Lastefond väga mitmekülgne ja kindlasti leiab igaüks endale sobivad tegevused. „Kui inimesel on siiras soov panustada laste tulevikku ja ta on kohusetundlik, siis tulgu kindlasti Lastefondi. Inimene peab teadma enda tugevusi ja nõrkusi ning igaüks õpib ennast Lastefondis paremini tundma.“
Pühendunud sotsiaaltöötaja
Evelin Tartu Laste Tugikeskuses
Lisaks Lastefondi vabatahtlikule tööle on Evelini elus olulisel kohal Tartu Laste Tugikeskus, mille põhitegevus on laste ja nende pereliikmete psühholoogiline, sotsiaalne ja meditsiiniline nõustamine. Tartu Laste Tugikeskus pakub ka psühhoteraapia ning kriisiabi teenust.
Evelin on Tartu Laste Tugikeskuses töötanud sotsiaaltöötajana kaks ja pool aastat. „Mina nõustan lapsevanemaid ja õpetan neile sotsiaalseid ning majanduslikke oskusi. Olen perele tugiisik, toetan ja julgustan lapsi ning püüan leida võimalusi laste toetamiseks. Teen koostööd psühholoogidega, sotsiaalpedagoogidega, lastekaitsetöötajatega ja politseiga,“ tutvustab ta lähemalt enda tööd.
Hea sõber lapsele
Evelin on seotud ka ühe projektiga „Vanem vend, vanem õde“, mille eesmärk on luua sõprussuhe kahe inimese – lapse ja täiskasvanud vabatahtliku vahel. „Projekt on mõeldud riskigrupi lastele, kes vajavad toetavat sõpra. Nendel lastel võivad olla kooliprobleemid või käitumisraskused, aga programmist võtavad osa ka sellised lapsed, kes on lihtsalt üksikud ja vajavad oma ellu head sõpra. Projekti mõte seisneb selles, et programmiga liitunud vabatahtlikud veedavad oma väikese sõbraga vähemalt kord nädalas aega ja teevad koos toredaid tegevusi – käivad jalutamas, räägivad juttu, teevad koos süüa ja vaatavad põnevaid filme.“
Super vabatahtlikud
Evelin koos super vabatahtlikega
Evelin selgitab, et programmi „Vanem vend, vanem õde“ vabatahtlik on lapse jaoks lisaks sõber olemisele ka suunaja ja märkaja. Tugiisikuks võib olla vähemalt 18-aastane inimene, kes oma hoolimise ja arukusega soovib olla eeskujuks oma väikesele sõbrale vähemalt ühe aasta jooksul. Vabatahtlikud on peamiselt erinevate kõrgkoolide tudengid. „Hetkel kuulub projekti 70 inimest ja see toimub üle Eesti. Õnneks on mul nii suurepärased vabatahtlikud, et enamik jääb programmi pikemaks ajaks kui aasta, mõni isegi kuueks aastaks.“
Projektiga liitudes on vabatahtlikud kohustatud läbima koolituse ja edaspidi osalema igakuisel supervisioonil, kust võtavad osa vabatahtlik, psühhoterapeut ja programmi koordinaator Evelin. „Supervisioonil saab vabatahtlik rääkida, kuidas tal on
läinud lapsega – millised on rõõmud ja mured. Võimalus on lahendada lapsega tekkinud probleeme.“
Evelini elu suurhetk – magistrikraadi saamine
Evelin kiidab väga vabatahtlikke, kes löövad kaasa projektis „Vanem vend, vanem õde“. „Mul on hästi tublid vabatahtlikud, kes aktiivselt aitavad ja toetavad. Nad tulevad minu juurde heade ideedega. Nendeta ma ei jaksaks. Eelmisel aastal tulid mulle 12 inimest appi korraldama jõulupidu ja see oli ikka väga heal tasemel tehtud pidu – muusikud, õhtujuhid, kingitused, fotograaf oli kohal ning peost tehti video. Minu jaoks oli jõulupidu üks lahedamaid hetki ja see oli tehtud heal eesmärgil,“ meenutab ta.
Kvaliteetaeg sõpradega
Evelini sõnul ei oskagi ta öelda, millal temal hakkab vaba aeg. „Kui mu tööpäev lõppeb, siis tihti leian ennast õhtuti e-maile kontrollimas ja neile vastamas. Vabal ajal üritan raamatuid lugeda, teatris ja kontserdil käia ja oma sõpradega veeta kvaliteetaega. Meil on sõpradega oma raamatuklubi, mille tegutsemine toetab meie sõprust veelgi ning nendest kohtumistest ei taha ma kunagi ära öelda.“ Evelin lisab, et vabal ajal käib ta mängimas ühe leukeemiahaige lapsega ja veedab ka koos temaga aega.
Evelin veetmas kvaliteetaega koos sõpradega