Lastefondi Tartu vabatahtlike juht Kadri omistab aastale Lastefondis suure rolli kui enda isiksuse muutjale. Selgub, et Kadrist on saanud hoopis teine inimene kui ta oli varem. Kadunud on tagasihoidlik ja vaikne tütarlaps, sest vabatahtlike juht lihtsalt ei saa vaikne ja tasane olla. Asemele on tulnud sõnakas, tegus ja sihikindel noor naine, kes pidevalt mitmekümne inimese ees esineb või koosolekut juhatab.
„Juhtimisest ei teadnud ma enne eriti midagi,“ tunnistab Kadri isegi. „Kippusin võtma liiga palju ülesandeid enda peale ja ägasin siis selle koorma all, et ei jõua nii palju tehtud. Tunnen, et nüüd, kui hooaeg ja mu ametiaeg läbi saavad, olen väga hästi arendanud ülesannete delegeerimise oskust,“ naerab ta.
Emotsioonid on sellele aastale tagasi vaadates väga positiivsed. Kadril tuleb tunnistada, et paljud fondiga ühinenud vabatahtlikud tegid elu ehk ka veidi lihtsamaks, sest mis viga kõike välja mõelda ja organiseerida, kui ideedega kaasa tullakse ja kõik ka päriselt ära tehakse.
Kõige suurem tugi Kadrile tema ametis oli vabatahtlike juhi abi Hanna. Polnud asja, mida need kaks omavahel läbi poleks arutanud. Samuti hindab ta kõrgelt Lastefondi meeskonda ehk Küllikest, Evelit ja Merilit. „Usun, et võin öelda, et selle aasta jooksul said meist head sõbrad,“ nendib Kadri.
Ka Kadri kaasa sai fondi tegemistesse kaasatud
Kadril on väga hästi õnnestunud saavutada tasakaal Lastefondi ja muu elu vahel. Kui suure osa Lastefondi tegemised tema päevast napsavad, oleneb pigem sellest, kui üritusterohke periood parasjagu käimas on. Jõulude ajal on rohkem tegevusi ja see tõi kaasa sisuliselt täispikad tööpäevad, et jõuaks kõik vajaliku ära organiseerida. Enamjaolt aga toimetab ta Lastefondi teemadega iga päev natukene ja jõuab ka kõik muu kenasti tehtud, sealhulgas lapsi kasvatada. Oma osa on kindlasti kodusel tagalal ehk abikaasa Karelil, kes on alati olnud väga toetav. Kuna Kadril ja Karelil on kombeks teha palju asju koos, siis ei ole Karelilgi õnnestunud pealtvaatajaks jääda. Tema Lastefondiga liitumine oli küll Kadri sõnul paras juhuste kokkulangemine, sest videotiimi hakati kokku panema just ajal, mil Karel huvitus väga videote tegemisest ja nii ta omale fondis sobiva tegevuse leidiski.
„Kuna Lastefondil on meie elus hetkel päris suur roll, siis loomulikult räägime sellest kodus palju ja arutan temaga erinevaid teemasid läbi,“ on Kadri oma tagalaga väga rahul. „Karel on Lastefondis veel IT-abi, transpordiabi ja üldse kõige abi, mida mul parasjagu vaja on. Isegi lõikab-kleebib-voldib, kui tarvis,“ naerab Kadri.
Uhkus tehtu üle motiveerib tegutsema
Möödunud hooaja eredaimaks ürituseks oli ilmselt kõigil vabatahtlikel, nii ka Kadril suur üle-eestiline Üleannetus, mille õnnestumiseks nähti vaeva üle poole aasta. Ka kogetud emotsioonid on kõigil korraldajatel sarnased: „Korraldamise jooksul oli tõeliselt raskeid hetki, kui mõtlesin, et see ei õnnestu ja ette on võetud liiga suur ülesanne. Ei tea, kas suurest närvipingest või millestki muust õnnestus mul veel täpselt enne üritust angiini jääda. Aga ma ei suutnud jääda koju, kui olime selleks päevaks nii palju pingutanud,“ meenutab Kadri. Kohapeal sujus aga kõik hästi. „Mäletan seda tunnet sealt ära sõites – kõik oligi lõpuks läbi, ma olin surmväsinud, aga nii õnnelik!“
„Lastefondis juhtub seda tihti, et mingil hetkel annab endast märku väsimus ja tõusetub küsimus, milleks endast nii palju anda. Kõik need hetked saavad kuhjaga tasutud, kui saad enda üle uhke olla. See panebki meid aina uuesti uusi üritusi korraldama,“ võtab ta saadud kogemused kokku.
Samuti on aastaga toimunud märgatav kasv vabatahtlike osalusaktiivsuses.
Kuna eelmisel hooajal oli vabatahtlike aktiivsus kuidagi madalseisus, oli Kadri suurimaks hirmuks ametit vastu võttes, et kõik jätkub samas taktis. Seetõttu arutati enne sügisese värbamisürituse korraldamist korduvalt, kuidas muuta uute huvilistega kohtumise ürituse meeleolu väga ametlikust vabamaks ja korraldati ka tore küsimuste-vastuste vestlusring. „Tundub, et see toimis, sest sügisel tuli meile rekordarv uusi huvilisi. Mäletan seda joovastavat tunnet, kui pidin koosolekul järjest uusi toole ümber laua tooma, sest inimesi tuli aina juurde,“ rõõmustab Kadri.
Ka kevadiselt värbamisürituselt tuli uusi vabatahtlikke, nii et praegu on rõõm vaadata, kuidas üritused saavad kenasti korraldatud ja lootus on, et nii jätkub ka sügisel.
Miks võiks toredad aktiivsed inimesed kaaluda vabatahtlikuna panustamist?
„Paljud tunnevad väsimust rutiinist ja on aegajalt mõelnud proovida midagi uut ja hoopis teistsugust. Lastefond on selleks ideaalne koht, sest kui olla ise vähegi aktiivne ja ettevõtlik, on võimalus osaleda väga paljudel üritustel, muuta neid oma ideedega paremaks või teha hoopis midagi uut ja vinget, mida keegi teine pole enne teinud. Näiteks on mul väga uhke tunne öelda, et olen olnud sellise ürituse sünni juures nagu Üleannetus,“ on Kadril vastus pikema mõtlemata valmis.
Teised Kadrist
Vaga vesi, sügav põhi
Kadrit iseloomustab väga hästi vanasõna “vaga vesi, sügav põhi”. Esmapilgul on Kadri tagasihoidlik, kuid järjepideval suhtlusel avanevad järjest uued tahud. Tegelikult on Kadri väga sõnakas, südikas, heade liidriomadustega ja suurepärane organisaator. Lisaks on ta loov leidmaks lahendusi ootamatutes olukordades ja neid olukordi tekib Lastefondis tihti. Meil on siiralt hea meel selle üle, et Kadri on Lastefondi meeskonnaga liitunud ja loodame, et ta jääb meiega pikaks ajaks!
Küllike Saar, Lastefondi strateegiajuht
Kogemuste toel heaks delegeerijaks
Kindlasti tasub mainimist, et Kadri omandas suhteliselt kiiresti juhile vajalikud omadused. Alguses üritas ikka ise kõike ära teha, aga siis õppis ära, et hea juhi omadus on asju delegeerida ning usaldada teisi. Samas on ta hästi abivalmis. Teine asi, mis Kadri juures juhina meeldis, oli see, et ta alati tahtis arutada asju rahulikult, mitte tülitseda, ning leida kompromisse, mis kõiki rahuldaksid.
Kadri oli minu Üleannetuse tiimis auhindade juht, kuid pigem oli ta mu teine pool ja minu tugi. Me toimime meeskonnana väga hästi, kui ühel jookseb juhe kokku, siis just teine on see hetk ärksas olekus. Ja koos tehes kuidagi ideed jooksevad ning oleme enamasti ühesugusel arvamusel.
Hanna Plato, vabatahtlik